Järgmise aasta lõpus saabuvad Eestisse esimesed Stadleri Flirt-tüüpi reisirongid, aastaks 2014. vahetatakse välja kõik Eesti reisirongid.
Stadleri Flirt-tüüpi rongide turvalisuse tagab spetsiaalse disainiga alumiiniumprofiil, millest pannakse kokku rongi kere. Juhtvaguni all on mehhanism, mis absorbeerib kokkupõrke energiat ning vähendab kahjustusi nii rongile kui ka inimestele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Elektriraudtee ASi ja Stadler Bussnang AG vahelise kokkuleppe kohaselt tehakse Eesti jaoks 18 elektri- ja 20 diiselrongi. Flirt-tüüpi diiselronge teeb tehas nüüd esmakordselt.
"Eesti diiselrongide puhul kasutame superkondensaatoreid, kuhu on võimalik salvestada pidurdamise energia. Diiselrongide puhul läheks see muul viisil kaduma. Nüüd salvestame selle superkondensaatorites ja kasutame seda rongi kiirendusel. Nii saab rongi energiatarbimist vähendada," selgitas Stadler Bussnang AG rongitehase asedirektor Peter Jenelten.
Tema sõnul on rongiliiklus Euroopas tõusuteel, sest kaasaegsed rongid on mugavad. Eesti rongides on eraldi sissepääs puuetega inimestele, madal rongipõhi, internetiühendus kogu rongis, kaasaegsed kliimaseadmed.
"Rongid peavad olema turvalised, rongijaamad peavad olema turvalised ja atraktiivsed. Nii tulevad inimesed rongidega sõitma. Rongid on viimastel aastatel aina populaarsemad," tõdes Jenelten.
Eesti rongid on tootmises umbes aasta pärast. Hetkel tehakse peaaegu identseid ronge Helsingi regioonile Soomes. Stadler toodab ronge kogu Euroopa jaoks, muust maailmast on tellimusi USA-st ja Alžeeriast. Eesti on aga esimene riik, kus ühe tellimusega vahetub terve riigi rongipark.
"Meil on sarnane tellimus Norrast, aga nende esimene hange on 50 rongile. peale selle on optsioon veel sajale rongile, me loodame, et see läheb töösse. Nii on ka kogu Norra rongipark vahetatud," rääkis Jenelten.
Eesti elektrirongid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest, diiselrongide ostmise raha tuleb riigikassast.
